Radiaatorküte on tänu oma suurele usaldusväärsusele, lihtsusele ja kasutusmugavusele ilmselt kõige populaarsem kütteliik. Radiaatorkütte tööpõhimõte on lihtne: teatud temperatuurini soojendatud vesi liigub torusid pidi katlamajast või soojasõlmest radiaatoritesse. Radiaator kuumeneb ja soojendab ruumi.
Sõltuvalt torude ja soojendusseadmete ühendusskeemist jaotatakse radiaatorküttesüsteemid ühe- ja kahetorulisteks. Vanemates majades on tavaliselt kasutusel ühetoruline süsteem.
Mille poolest need süsteemid teineteisest erinevad?
Ühetorulise süsteemi korral kuumeneb soojuskandja (tavaliselt vesi) katlas või soojasõlmes ning tõuseb ülepoole, tõrjudes külma vee välja. Seejärel voolab see ühest kütteelemendist teise ning jõuab tagasi katlasse, kus seda jälle soojendatakse. Selle süsteemi suurimaks puuduseks on asjaolu, et igas radiaatoris toimub soojakadu ning seepärast on ahela viimane radiaator kõige külmem.
Kahetorulise küttesüsteemi korral on iga radiaator ühendatud kahe toruga: ühest torust voolab radiaatorisse katlast või soojasõlmest tulev kuum vesi, teine toru juhib jahtunud vee minema. See süsteem tagab maja kõigile radiaatoritele ühesuguse temperatuuri. Nimetatud süsteemi eeliseks on ka võimalus reguleerida eraldi iga radiaatori temperatuuri.
Sõltuvalt toitemagistraali asukohast eristatakse ülemise ja alumise jaotusega süsteeme. Esimese variandi puhul asub magistraal kütteseadmetest kõrgemal (tavaliselt pööningul): kuum vesi tõuseb mööda peapüstakut toitemagistraali, seejärel aga laskub mööda erinevaid püstakuid läbi radiaatorite alla ning jõuab tagasi katlasse või soojasõlme. Alumise jaotusega süsteemis asub peatoru eluruumidest allpool (keldris). Tänu suuremale hüdraulilisele töökindlusele on see variant optimaalsem ning selle kasutamine on mugavam. Kokkuvõttes sõltub küttesüsteemi jaotus hoone planeeringust, st pööningute, keldrite ja tehniliste ruumide olemasolust.
Mida me pakume
Meie ettevõttel on küttesüsteemide ehitamise ja renoveerimise alal suured kogemused. Tööde alustamiseks tuleb tellida projekt, milles on kindlaks määratud kütteskeem (ühe- või kahetoruline), torude, radiaatorite, tasakaalustus- ja termostaatventiilide tüüp ja mõõtmed jms. Põhiline on see, et küttesüsteemi renoveerimisel tekib teil lisaks küttesüsteemi uuendamisele võimalus reguleerida soojuse jaotamist mitte ainult püstakute, vaid ka üksikute radiaatorite kaupa.
Termostaatventiilid võimaldavad seadistada ja hoida iga konkreetse radiaatori etteantud temperatuuri teiste radiaatorite omast sõltumatult. Välja tuleb vahetada ka tsirkulatsioonipump, sest teil on vaja pumpa, mille tootlikkus muutuks sõltuvalt süsteemi läbilaskevõimest, st sageduspumpa.
Juba süsteemi renoveerimine iseenesest võib anda teatavat kokkuhoidu, ent koos individuaalse soojusarvestussüsteemi paigaldamise ja kogu maja kordategemisega on kokkuhoid märkimisväärne ning võib olla KredExi toetuse saamise aluseks. Sellise renoveerimise põhieeliseks on mugavate temperatuuritingimuste tagamine terve kütteperioodi vältel igas korteris selle asukohast sõltumata.
Kütmine kalorifeeriga
Alternatiiviks keskküttele, kus soojuskandjaks on kuum vesi, on täiendava küttekatla ja kalorifeeril põhineva õhkküttesüsteemi paigaldamine. Süsteem võib olla nii lokaalne (üksikutele ruumidele) kui ka tsentraalne (tervele objektile).
Viimati nimetatud juhul paigaldatakse objektile suure võimsusega kalorifeer ja soe õhk suunatakse õhutorude kaudu ruumidesse.
