KKK

1. Miks paigaldada korteritesse küttekulujaoturid kui küttekulu võib jaotada korterite vahel proportsionaalselt nende köetavale pinnale?

„Kõigile võrdselt“ printsiip ei lahenda kõige tähtsamat probleemi: energiasäästu saavutamist. Selle metoodika puhul ei ole elanikud eriti huvitatud soojusenergia ratsionaalsest kasutamisest – puudub motivatsioon. Individuaalse küttekulu arvestussüsteemi paigaldamine muudab elanike suhtumist energiasäästmisse: tekib teadmine, et kokkuhoid jääb oma rahakotti. Meie poolt paigaldatud süsteemiga elamutes on saavutatutud kokkuhoidu ca 10…60%. Kokkuhoid sõltub tegelikult ehituslikest meetmetest, kuid praktika näitab, et ainuüksi motiveeritud ruumipõhise reguleerimisega saavutatakse 5…10% säästu vabasoojuse ja optimeeritud toatemperatuuri arvelt.

2. Kui usaldusväärsed on küttekulujaoturite näidud arvestades seda, et mõned leidlikud elanikud üritavad nendega kuidagi manipuleerida?

Rääkides võrdsest kohtlemisest, siis ei tohiks ka keegi elanikest ennast teistest võrdsemaks pidada. Kulujaotureid ei tohi lõhkuda ega avada või eemaldada radiaatorite küljest. Korpus on plommitud, plommi vigastamisel edastatakse koheselt arvutuskeskusele veateade.

Kuna tegemist on kuluarvestusseadmetega, siis peaks korteriühistu määratlema korra, kuidas toimida arvestussüsteemi kuritahtliku mõjutamise korral. Siin võiks eeskujuks võtta energia ebaseaduslikku kasutamist käsitlevaid õigusakte.

3. Millest alustada kui ma tahan individuaalsele küttekulu arvestusele üle minna?

Peab arvestama sellega, et süsteemi ei ole võimalik paigaldada üksikutes korterites, vaid terves majas. See on peamine tingimus elamu küttekulu korterite vahel jaotamiseks.

Süsteemi poolt peaks KÜ koosolekul hääletama üle 50% elanikest. Eelnevalt peaks majas olema kasutusel ruumide kaupa reguleeritav küttesüsteem ja igale radiaatorile paigaldatud termostaatventiil.

Peale Teie hinnapäringu saamist anname konsultatsiooni ja teostame raadiolevi mõõtmist spetsiaalsete seadmetega selgitamaks mitu andmekogumiskeskust tuleb paigaldada. Lisaks koostatakse ka individuaalne tööde plaan.

4. Kas küttekulujaotur on ohutu?

Küttekulujaoturi võimsus on väiksem kui 1 mW. Võrdluseks mobiiltelefoni võimsus on tavaliselt 250 mW, mis on üle 200 korda rohkem!

Küttekulujaotur edastab signaali 6 korda päevas ja signaali edastamine võtab aega 0,05 sekundit, ehk 50 millisekundit. Päevas siis kokku 0,3 sekundit. Kui raadiosaatja signaali ei edasta, siis see lülitub automaatselt välja anduri patarei eluiga pikenemise eesmärgil.

5. Mis on küttekulujaoturi tööiga? Millal tuleb see välja vahetada?

Küttekulujaoturi patarei eluiga on 10 aastat+reserv. Selle aja möödumisel kuulub seade väljavahetamisele.

6. Kuidas küttekulujaotur säästab soojusenergiat?

Kokkuhoid sõltub tegelikult ehituslikest meetmetest (hoone soojustamine jms), kuid praktika näitab, et ainuüksi motiveeritud ruumipõhise reguleerimisega saavutatakse 5…10% säästu vabasoojuse ja optimeeritud toatemperatuuri arvelt.

Küttekulujaotur ise soojusenergiat ei säästa, see ainult mõõdab radiaatori pinna temperatuuri (samamoodi elektriarvesti ei säästa elektrit, veemõõtja – vett jne.). Praktikas muudab aga individuaalse küttekulu arvestussüsteemi paigaldamine elanike käitumist, mis väljendub eelkõige „ülekütmise“ vähenemises.

Praegu valitseb suhtumine: „Miks pean säästma mina, kui naaber laristab?“ Irooniline on, et naaber mõtleb täpselt sedasama. Inimesed ei mõista, et kokkuhoid algab neist endast. Sellist mentaliteeti muudab ainult individuaalse küttekulu arvestussüsteem.

Kütte reguleerimiseks on aga mõeldud termostaadid.

7. Ma ei ole nõus küttekulujaoturi näitudega, kuna see ei mõõda otseselt ühtegi füüsikalist suurust, vaid peab arvestust mingisugustes impulssides?

SIEMECA AMR toodete mõõtemetoodika vastab EN834 Heat cost allocators for the determination of the consumption of room heating radiators (saadaval MTÜ-Eesti Standardikeskusest).

Kasutatav metoodika on eelkõige arvestusteenus, mis on tehtud võimalikult täpseks ja arusaadavaks kliendi jaoks. Tegemist ei ole Eesti Mõõteseadusele vastavatele toodetele. Küttekulujaotureid ei tareerita üksikult, neid ei sertifitseerita mõõteseadmetena ja neile ei seata vastavusse MiD klasse.

Küttekulujaoturid sisaldavad temperatuuri andurit, täpset kella, protsessorit- integraatorit vahemäluga, displeid, patareid ja raadiosaatjat. Kõigi komponentid vastavus ja seeläbi ka mõõtetäpsus on tagatud ja kontrollitud tehases valideeritud tootmisprotsessiga, kus on tagatud kõigi komponentide standardsus ja vastavus. Tehase protsess vastab ISO 9001:2008 ISO 14001:200.

Küttekulujaoturid võimaldavad määrata, mitu protsenti soojusarvestiga mõõdetud kogusest tarbiti ühe või teise radiaatori kaudu.

8. Minu ja naabri küttekulujaoturite näidud on samad. Miks minu küttearve on suurem?

Küttekulujaotur loeb nn soojusimpulsse, mida genereeritakse sõltuvalt radiaatori temperatuurist. Jooksev näit muutub sõltuvalt sellest kui tugevasti ja kui kaua radiaator annab soojust. Küttekulujaoturite poolt loetud impulssidele antakse väärtused lähtuvalt radiaatori küttevõimsusest (suurusest). Mida võimsam on radiaator, seda suuremaks osutub küttekulu.

9. Minu korteris on nii magamistoas kui köögis termostaat keeratud „3“ peale, kuid küttekulujaoturite näidud on erinevad. Miks?

Kulujaoturi (allokaatori) ja termostaadi (termostaadile märgitud numbrite) vahel ei ole otsest seost, kaudselt aga siiski: termostaat reguleerib tarbitavat soojushulka ja kulujaotur mõõdab tarbitavat soojushulka. Küttekulujaotur lähtub radiaatori temperatuurist, termostaat aga ümbritseva õhu temperatuurist. Seega, mida suuremale numbrile termostaat on seatud, seda suuremaks kujuneb ka küttekulu. Samas võib juhtuda, et kuigi termostaat on seatud väiksemale numbrile, siis akna avamisel (talvel) satub termostaadile külm õhk, mistõttu hakkab radiaator intensiivselt soojenema. Loomulikult kaasneb sellega küttekulu suurenemine. Seetõttu on soovitatav õhutada ruumid lühidalt ja intensiivselt, mitte jätta akent pikaks ajaks avatuks (vt kasulikud nõuanded).

Termostaadi asendit määrates fikseerite soovitud toatemperatuuri (mitte radiaatori temperatuuri). Kuna kõik toad on erinevad nii suuruse, kui ka kasutamise poolest, siis neid omavahel võrrelda ei ole päris õige. Nt suurema pinnaga toa temperatuuri hoidmiseks peab radiaator töötama rohkem, kui sama temperatuuri hoidmiseks väiksema pindalaga toas. Samuti mõjutab toatemperatuuri muutusi ka toas olev tehnika- nt köögis olev pliit annab omaltpoolt soojust juurde, mille tõttu peab radiaator eraldama vähem soojusenergiat.